Kestvusratsutamine on ratsaspordi ala, kus pannakse proovile hobuse kiirus ja vastupidavus ning ratsaniku maastikul ratsutamise oskused.

Ametlikud võistlused toimuvad ühisstardist distantsidel 15–160 kilomeetrit. Võistlused toimuvad maastikul märgitud rada mööda. Rajal võib olla mitmesuguseid looduslikke takistusi, maastik on vahelduv. Olenevalt distantsi pikkusest on võistluse jooksul üks kuni mitu veterinaarkontrolli. Lisaks kontrollitakse hobuse tervist enne ja pärast võistlust.

Levinuim tõug kestvushobuste seas on araabia hobune.

Olenemata stardi viisist ja reeglitest, võistleb iga võistleja läbi kogu sõidu nagu ta oleks üksi ja vastane oleks ainult rada, distants, kliima, pinnas ja kell.

Võistluste ajal tuleb eriti hästi hoolitseda hobuse eest ja see on väga tähtis osa kogu võistlusest. Et edu saavutada, peab võistleja omama teadmisi hobuse efektiivsest ja ohutust liikumisest maastikul.

Hobustele tehakse veterinaarülevaatus enne ja pärast sooritust ja ainult need hobused, kes läbivad veterinaarkontrolli edukalt, saavad arvessemineva tulemuse. Üle 40 km võistlused jagatakse nii, et veterinaarkontroll on kuni iga 40 km järel ja samal ajal on ka kohustuslik puhkepaus 30–40 minutit. Puhkepausi ei loeta lõpptulemuse hulka. Igas vahefinišis on hobusele ettenähtud maksimaalne taastumisaeg 20 minutit (lõppülevaatusel 30 minutit). Taastumisaja jooksul peab hobuse pulss olema max 64 l/min. Lisaks pulsile peab ta näitama korrapärast ja ergast traavi, tema organismi vedelikutase peab olema normis ning sooled jm siseelundid toimima. Ka viimases, finišijärgses veterinaarkontrollis peab hobune olema "fit to continue" seisundis.

Ühepäevastel võistlustel läbitakse kuni 160 km pikkusi distantse. Korraldatakse ka kahe- ja kolmepäevaseid võistlusi.